Nüüd lasin end võluda roosilistel riietel. Kõigepealt tegin endale kelmika kleidi,
mille esiosale õmblesin (alles jäänud riideribast) volditud kaunistuse ühes põimitud roosiõiga.
Mõnel eriti edeval hetkel kannan seda roosikleiti ehk roosarosetiliste saabastega. 
Kui kleit valmis sai, läksin teise roosiriide juurde.
Valgest, punaste roosidega puuvillasest kangast õmblesin tekikoti, lina ja neli padjapüüri (rõngasrtukkidega).
See riie on efektne. Punaste rooside vahel triibusäbru sees on imearmsad pisikesed valged roosid.
Roosid asendusid mummudega ja rõõmsa õmblusloo lõpetan uhiuue kattega oma töötoa triikimislauale.
Kate on toaga sobivates toonides, pehme fliisist alusriidega ning just üks väike vajalik asi õmblemist ja triikimist armastavale perenaisele.
Kokkuvõtteks: puhas rõõm õmblemisest, mida jagus tervelt kolme blogipostitusse (ja lisaks veel kleit Sügisene Sigrimigri), said minu töödeks Isetegijate õmblemise aastaprojekti 2015 – 2 korda 1-2-3.
Projekti, milles nii paljud tegijad kaasa lõid ja oma võrratuid õmblustöid esitlesid ning möödunud sügisel seda kõike põhjalikumalt vaadates inspireeriski nähtu mind sedavõrd, et otsustasin projektiga liituda ning kaasa lüüa. Ausalt – kõik see, mida nägin, oli lihtsalt niii innustav. 
Kui tööd tehtud ja projekti üles tähendatud said, palusin õmblusmasinate hingeelu tundval meistril oma masinapargi üle vaadata ja nüüd pole muud, kui uue hooga vurinal edasi!
RÕÕMU IGAST TÖÖST JA TEOST!
Lisa kommentaar