Ma tõden päris tihti, et meistardamine on mõnus. Ütlemata hea on võtta kätte midagi väikest või midagi erilist ning vormida huvitavatest materjalidest ja pisiasjadest midagi vahvat, vajalikku, ilusat või muidu armsat.
Imetledes paljude toredate meistrite suurepäraseid töid ja kaasahaaravaid tegemisi saan sageli inspireerivaid mõtteid, mis minu meeltes omasoodu rännates hoopis isemoodi asjani või kasutusviisini viia võivad.
Nii leidsin kord Ampsaku blogist kauni, jalaga koogialuse. Muidugi see mõte ja tegu vaimustasid mind! Ühel ilusal päeval leidsingi oma meisterduseks sobivad osad – ühest poest kollase koogialuse ja teisest poest täpipealt koogialusega kokkusobiva kollase küünlajala. Liitsin liimi abil pooled kokku ja tulemuseks sain ilusamustrilise jalal seisva maiustusevaagna.
Esiti katsetasin klaasaluse küünlajala peale panna, siis aga liimisin nad omavahel sootuks põhjapidi kokku.
See on parem seepärast, et vaagen on kasutatav nii- ja naapidi ehk siis jalal seistes koogialusena
ning vastupidi keerates võib jalga kasutada küünlaalusena
või lillevaasina
ja sedasi, mitmel erineval moel, võib klaasvaagen kogu aeg kasutuses olla. Ära ei tüüta ja puhvetisse ei pea peitma. 
RÕÕMU KA VÄIKESTEST ISETEGEMISTEST!
Lisa kommentaar