Ühel sumedal augustikuu suveõhtul, kui päike ammu loojunud oli ja kell juba tublisti üle südaöögi tiksunud, sädistasime meie tütrega veel rõõmsalt köögis. Ilmselt rääkisime me, nagu parimad sõbrannad ikka, maast ja ilmast ning käsitööst, mis meid mõlemaid lummab. Kindlasti oli juttu ka põnevatest ideedest ja töödest, mida teinud ja näinud oleme, mispeale tütar arvuti avas ja seal see ühel hetkel oli – küünelakkidega värvitud kruus – imelihtne ja kiirelt valmiv kunstiteos! Muidugi me vaimustusime sellest silmapilkselt, vaatasime üle videoõpetuse, võtsime köögikapist valge kruusi, tualettlaua sahtlist küünelakid ja tegime nagu niuhti valgest kruusist kaunimustrilise. Ooo me olime rahul!
Ühevärvilisi kruuse kapis rohkem ei olnud, aga värvid olid ju laual ja meie tegutsemistuhinas, seega võtsime kätte ja värvisime… valgeid pabereid! Jälle olime rahul! Ilusamustrilised paberid kleepisime järgmisel päeval sobivavärvilistele kartongidele ning neist said tervituskaardid.
Muidugi tuli hiljem (septembrikuus) juurde nii kruuse kui kaarte ja sellega sai minu vallatu värvimäng veel hoogu juurde.
Kui nende kruuside juures meeldib mulle see, et muster jääb ka põhja alla ning juues on ilu teistelegi laua ääres istujatele näha, siis läbipaistvatel kruusidel mängib muster ka kruusi sees (tee joomiseks nagu loodud) ning ilu paistab igale poole.
Väikestest värvilistest paberitest, mis kaarditeost üle jäid, tahtsin teha samuti midagi huvitavat ja nõnda tulid sildid moosipurkidele. Mõnele sildile sain vajaliku kirja sobitada mustri vahele, teistele läks kogu tekst tagaküljele.
Viimase vigurina pistsin (ikka sama tehnikat kasutades) värvi sisse ühe paberist pressitud pallikese. Pallikesest sai võtmehoidja.
Kui pealinnas tudeeriv tütar möödunud nädalavahetusel kodus käis ja tehtut nägi, ütles: “ Emme, sa oled olnud loominguline!”
Sellised need värvilised vallatused said. Jääb vaid kiita ning tänada toredate, inspireerivate ideede autoreid ja jagajaid ning tõdeda taas, et
MEISTERDAMINE JA ISE TEGEMINE ON MÕNUS!
Lisa kommentaar