Täna kutsun teid külla. Me pole ju päris pikka aega kohtunud ja ammuseid tuttavaid ning häid käsitöösõpru tahaks ju ikka näha. 
Meie pere selle aasta tegemiste ja toimetuste ning mõtete ja ideede märksõna on köök (täpsemini küll lisaks köögile ka söögitoa ja esiku kaunimaks ja hubasemaks ehitamine). Nüüd on see omamoodi huvitav, tegus ja loominguline suurprojekt valmis ning puhas rõõm on tehtut nautida.
Ühendasime oma köök-söögitoas kokku väärika vana ja moodsa nüüdisaja. Rohelise glasuuriga ahjukividest pliit ja punakaspruunidest glasuurkividest soemüür on omal kohal seisnud juba rohkem kui viis aastakümmet (ajast, kui mu isa kodu ehitas) ja on endiselt väga heas korras.
Kööki, mis varem oli pliidikarva roheline, pidi kindlasti tulema värvimuutus ja see mis tuli, on täpipealt see, mis olema peab!
Soemüüriga sobitusid aga suurepäraselt nikerdustega söögilaud ja toolid.
Puuviljadega pitskardina heegeldasin siis, kui olin natuke (umbes kümme aastat) noorem ja nobedam. Omamoodi ajahõnguline on seegi.
Möödunud kuul viieseks saanud Marssal naudib vaadet terrassile ja aeda:
Ja nüüd kooki. 
Pavlova tort., millesse armusin, kui pealinnas tudeerival ja küpsetamist armastaval tütrel kevadel külas käisin, valmis nüüd minu magusa meistriteosena uhiuues köögis.
Tegin minipavlovaid, mille idee ja retsepti leidsin märtsikuu Maretist.
Värviliste äärepitsidega köögirätik on aga näputöö minu neiupõlvest.
Selline mu tänane köögi- ja koogilugu saigi. Kuidas teil sel kaunil suvel läinud on, mida põnevat teinud (või küpsetanud) olete?
PÄIKEST JA RÕÕMU SÜDAMESSE!
Lisa kommentaar