PUHAS RÕÕM ÕMBLEMISEST (teine osa)

Seekord lummasid mind must-valged kangad. Jah, valge, mis sümboliseerib puhtust, veatust, tõde ja süütust ning mis on kerguse, lihtsuse, aususe ja lugupidamise värv ning must, mis on elegantsi, väärikuse ja moodsuse värv ning mis sümboliseerib jõudu, viljakust, tundmatust, salapära, tarkust, rikkust ja sügavust.

Hea tundega südames ja sõrmedes mängisin esmalt lilleriidega, mida oli ühe voodipesu jagu

ning seejärel teise ilusamustrilise riidega, mida oli täpipealt kahe kassi,


poosepilt


peidupilt

ning teise voodipesu jagu.

Siis võtsin kätte ilusa, kerge siidläikega musta kanga ning õmblesin isale täpselt paraja suurusega riidekoti. Täpselt paraja suurusega ses mõttes, et sellesse kotti mahub vabalt A4 suuruses dokumendimapp ja koosolekult või lihtsalt linnast koju minnes armsale abikaasale (ehk minu emmele ) ostetud kommikarp ja lilleõis (vajadusel ka päts leiba ning leivapealset toidupoest).

Nüüd pisike paus ja puhta rõõmuga tehtud õmblustöid jagub blogipäeviku järgmiselegi leheküljele.

11 thoughts on “PUHAS RÕÕM ÕMBLEMISEST (teine osa)”

  1. Nii kaunid tegemised taas! Eriti kiidan isale tehtud kotti: kõigele mõeldud: leib ja lill ja kommid emale 🙂
    Minul kahjuks pole mees musta-mustrilise voodipesuga nõus. Isegi (värvilisemate tekikottide taustaks hästi sobiva) musta aluslina peale kergitas kulmu ja sain aru, et see talle ei meeldi.

  2. Aitäh! 🙂
    riis – kunagi ma kusagilt kuulsin või lugesin, et just mustas värvis (mustas või mustakirjalises voodipesus) peitub rahuliku ja hea une saladus. 🙂
    Aga jah, eks see pesu peab ikka meelepärase värvi ja mustriga olema, siis on asi õige ja magada mõnus!

Leave a Comment

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga