PRILLITOOS

Kui päikeseprillid oma pesa vajavad, tuleb see kindlasti teha. Ja tarvis on seda pesa ikka seepärast, et õhtul peale päikese loojumist või lihtsalt pisut pilvisemal päeval prillid kenasti ja kriimustamata hoitud oleksid.

Vana Taluperenaise ajakiri on piltidel puhtalt toreduse (no natuke ka tikandi ja heegelpitsi värviga sobivuse) pärast.
Lehitseda oli ajakirja aga huvitav, leidsin sealt nii mõndagi põnevat.

Vildist prillitoosi kiituseks peab ütlema, et see on just parasjagu pehme seestpoolt ja parasjagu tugev väljastpoolt ehk täpselt niisugune, nagu üks prillitoos olema peab.

Selle toosi tegin ühe kunagi ostetud nahast prillitoosi järgi, oli teine kohe selline ahvatlevalt teistmoodi ning meeldis mulle oma kuju ja vormi poolest.
Minu esimene ja teine paksust vildilehest ja tikitud lilleõitega prillipesad on endiselt kasutuses ja kenad, aga ühel naisterahval võib ja peab ju olema valikuvõimalus (olgu siis prillide või kleidiga sobivaks aksessuaariks).

Ja vahet ju polegi, kas pista pessa lugemis- või päikeseprillid, ilusti hoitud ja kaitstud on nad seal ikka, olgu toos siis ridikülis, rannakotis, riiuliserval või autos.

PÄIKEST!

10 thoughts on “PRILLITOOS”

  1. väga hea kujuga prillitoos töesti, ja imekena teostus. Taluperenaisi on mönus sirvida, alati rahulik ja inimkeskne nagu Poirot-filmid 🙂

  2. Teie sõnad rõõmustavad mind väga! Aitäh! 🙂
    riis ja Merikex007 – vanad ajakirjad on huvitavad tõepoolest! 🙂
    Ja eks need rebitud või kaotsiläinud lehed ning koltunud paber on aja kulgemise märk. Minu ajakirja vahel oli aga alles mustri- ja lõikeleht ning kaks lahtist lehte hoopis järgmisest ajakirjanumbrist (juuli 1928).

Leave a Comment

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga