MINU ESIMESED HEEGELDATUD SOKID

MINU ESIMESED TRIIBULISED

Seda, kui palju vett on voolanud merre ajast, kui ma heegelsokkide tegemisele mõtlema hakkasin, ei tea ei mõõta ega öelda, aga kindlasti palju-palju.
Ja kes teab, kunas ma just sedasorti sokiteo ette võtnud oleks, kui kogu lugu (kirjutasin sellest eelmises postituses) poleks viinud otsapidi sellesügisese sokisoktoobrini. Ah, kuidas mul tuli nüüd suur ja vastupandamatu sokkide heegeldamise tuhin, mis jäägitult endasse haaras. Ma tõstsin käsitöökapist välja lõngakorvi, mõõtsin ja mõtlesin, surfasin netiavarustes ja otsisin ideid, mustreid ja näpunäiteid heegeltöö alustamiseks. Pikalt ja kaua. Kuni ükskord leidsin end Kirju Mirju käsitöölehelt tõeliselt imeilusaid heegelsokke imetlemas. Ja ühes blogipostituses olid sokid koos heegeldamise juhendiga! Aitäh, Kirju Mirju, ilu ja inspiratsiooni ja õpetuse eest!
Nüüd läks edasi kõik libedalt ja nobedalt, nautisin uudset sokitegu ja töö edenes ning valmis õhina ja põnevust täis rõõmuga.

Kannaosa tegin küll natuke teistmoodi. Selleks vaatasin Isetegija õpitoas olevat Kelly sokiteo juhendit, mõnda videot youtoube.com lehelt ja lõpuks heegeldasin ikka omamoodi (jäin rahule, kuigi järgmisel korral vajaks kannaosa õige pisut täiustamist ).
Aga muidu said sokid ausad, hääd ja mõnusad! Ma olen väga rahulolev ja uhke ka, sest tegin valmis midagi, millest ammuilma mõelnud olin.

Lõngaleid on minu jaoks armas ja emotsionaalne väärtus omaette – see on tütrekese põhikooli käsitöötunnis kootud esimese kindapaari lõng. Kokku sai nüüd justkui komplekt, mida emme-tütre kombel jagada saame.
Kuna lõngavööd vihtide juures enam ei olnud, jääb lõnga nimi saladuseks, aga mõnusalt siidine ja pehme on see käsitöömaterjal küll. Ning varbast alustatud sokke korraga heegeldades kasutasin ära kogu olemasoleva lõnga. Hallist, mis tütre kinnastel on põhitooniks, jagus minu sokkidele täpselt kaunistusteks mõeldud lilleõite jaoks. Heegeltööd tegin nõelaga number 3,5.

Tõttöelda on juba valmis ka mu teine sokipaar (ootab pildile püüdmist) ja kolmas on konksu, heegelkonksu otsas. Nii et heegeldatud sokke tuleb, tuleb veel.

RÕÕMSA JÄLLENÄGEMISENI!

8 thoughts on “MINU ESIMESED HEEGELDATUD SOKID”

  1. Vahvad triibikud!
    Ise olen küll peljanud, et ei oska piisavalt elastset pinda heegeldada (noh, et sokk ilma probleemita üle kanna libiseks ja ikka jalas veel ilus välja näeks.
    Igatahes näen, et Sina oskad nõnda heegeldada! See annab julgust ja .. mine tea, ehk kunagi …

  2. Sokid on ilusad ja ausad 🙂 Sinu postitust lugedes tuli mulle meelde, et ma juba nii paar aastat äkki olen tahtnud teha Sinu õmmeldud sokke. Aitäh meelde tuletamast 🙂

  3. Tore, kui teid see postitus innustas. 🙂 Ma ei kahtlegi, et Mari õmmeldud sokid ja Sandu heegelsokid varem või hiljem valmis saavad! Heegelsokkidest veel niipalju, et heegeldasin poolsammastega, nagu Kirju Mirju õpetuseski oli. Kannaosa juures ahelsilmustest ketti heegeldades kasutasin heegelnõela nr 4 ja proovisin peale järgmist poolsambarida sokki jalga ka. Esimene sokitegu ikkagi, eks seepärast. Hiljem on juba asi käpas ja kõik tuleb lihtsamalt. Päris sellist venivust, kui kootud sokkides, küll ei ole, aga jalga lähevad hästi ja jalas püsivad ka kenasti. 🙂
    Tänan, tervitan ja julgustan teid mõlemaid! 🙂

  4. Palju tänu teile kõigile ja julget pealehakkamist töö alustamiseks neile, kes heegelsokkide tegemisest mõtteid mõlgutavad! 🙂

Leave a Comment

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga