LEIB JA LETšO

Iga oskuse omandamiseks ja tarkuse või teadmise tulemiseks on ikka oma aeg.
Kui letšo on minu igasügisene hoidisetegu juba palju-palju aastaid järjest, siis leiva küpsetamine (päris ise) tuli minu ellu koos uue köögiga. Tuli uue kauni kunstina.

Juhan Liivi luuletus Rändaja, mis kooli ajal korralikult selgeks õpitud ja klassi ees ilmekalt ette loetud sai, meenus nüüd ja saatis mu leivategu…

Tulin linnast. Lumesadu.
Tööd ei leidnud kusagilt. –
Lumesadu. Jalad väsind.
Läbi, läbi näljane.

Kuskil teed, ei tulekiiri,
aeg ju hiline.
Ennäe! tulukene siiski
vilgub viimati.

Koputan ja astun sisse –
lahkelt lahti tehakse.
Tüdruk võtab ahjust leiba,
sooja leiba — mõtelge!

Soe saun ja lõhn nii armas. –
Tühi kõht. — «Kas soovite,
külamees, vast sooja leiba?»
Murdis tüki minule.

Suure tüki sooja leiba!
Oh küll maitses magus see!
Soe leib ja soe süda,
perenaine tasane.

«Kust sa tulid, kuhu lähed?
Kas sul naine, võõras mees?»
Sealt ma tulen, sinna lähen,
olen vaene reisimees.

«Mitu venda sul või õde?
Isa, ema elavad?»
Mina üksi! Kibe tõde,
kõik nad ära surivad.

«Tibi-tibi, tibi-tibi —
suurem neist on kukeke.
Mul on neli kanapoega,
jutt neid ajas ülesse…»


Suvine päikeseloojang Kablis.

Nautige septembrisoojust ja kui vähegi võimalik, minge vanematele (või lastele ja teistele armsatele) külla!

7 thoughts on “LEIB JA LETšO”

  1. Nii armas!!! Olen ka kunagi leiba teinud, aga lõpetasin, sest ma ei suutnud ennast taltsutada ja lihtsalt sõin ja sõin seda leiba, mis maitses imehea 😀

  2. Letso siltide servad on pitsilised!!!!!!!!!!! Niiiiiiiiiiiiiii nunnu 🙂 Ja viljapeadega leivapildid väga isuäratavad. Loodetavasti maitses hea 🙂

  3. 🙂

    Esimese leiva küpsetasin augustikuus ja praegu on mul huvi ja vaimustust jätkunud. Olen teinud leiba seemnetega ja seemneteta ning isegi rosinaleib on meie laual olnud. Kui pere mu leiba soovib ja sööb, teen seda ka edaspidi rõõmuga! 🙂

Leave a Comment

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga