JUSTKUI MUINASJUTT

Täna hommikul ärkasin justkui muinasjutus. Jaa, see oli lumine muinasjutt.
Nii puhas, selge, helge ja kerge on valge värv, mis sümboliseerib veatust ja absoluuti, on vaikne ja terviklik, on lihtsuse, aususe, õigluse ja lugupidamise värv ning ühtsuse sümbol.
Jah.
Mulle meeldivad kõik aastaajad (ja kõik hommikud muidugi ka ). Igaühes neis on midagi väga erilist ja lummavat, mida endasse hingates ja vaadates hing ilust helisema hakkab ja heliseb, heliseb ja heliseb…

Valge on ka minu tänane käsitööprojekt. See on täiskuud meenutav, suuur ja ümmargune … lambikuppel!
Lõngast töö oli kui mäng neljal käel, kus minu loominguliseks kaaslaseks armas tütar. Õpetusi nöörist palli tegemiseks kogusime siit ja sealt. Lõnganööri läbi liimipoti tõmmates (minu töö) ning ümber rannapalli kerides (tütre töö) mõtlesime ka loomisel oleva lambivarju kaunistamisest. Selles osas inspireeris mind Pisilinnu pesas nähtud idee – liblikad! Seni, kuni meie liimine kunstiteos kuivas, lõikasin tavalisest valgest kirjapaberist välja erineva suuruse ja kujuga liblikaid. Hiljem liimisin suure osa neist lõngapalli ühele poolele, kaks liblikat lendasid aga teise poole pääle ja nõnda sai kõik täpselt nii, kuis olema peab ja meile hästi meeltmööda on.

Hõõglambi valgus teeb justkui võluväel lumivalged liblikad kaunikirjalisteks liblikateks.

MUINASJUTULISI HETKI IGASSE PÄEVA!

PS
Leidsin eile väärt õpetussõnadega loo lambivarju tegijatele, soovitan seda vaadata.

7 thoughts on “JUSTKUI MUINASJUTT”

  1. Super. Ka sinu lambikuppel on puhas, selge, helge ja kerge ning sümboliseerib kõike seda, mida valge värvgi. Nii ilus ja nii lihtne 🙂

Leave a Comment

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga