Kuigi palju asju tean –
kõike ikkagi ei näe…
Väga vähest meeles pean,
alles hoides eluväe.
Lõuendile kõik ei mahu,
osa jääbki pildi taha…
Ette võtan riidetahu,
millelt värvid kulund maha:
maalides ja meisterdades
täpselt nõndapalju teen,
kui on tarkust antud hetkes…
Kõige muu loob pintsel peen.
Kaotsi kunagi ei läe
värvid, mis paletti sean –
kuid kõike ikkagi ei näe,
kuigi palju asju tean…
“Pildi taga” Mary Lauk
Nende kaunite luuleridade saatel võtan kokku oma möödunudaastased tööd ja tegemised aastaprojekti Värvispekter 2016. Ikka kombekohaselt ja nõndaviisi, kuis uue aasta alul peale värvilistes suurprojektides osalemist minul tavaks. Värvispektrist 2008 tegin kokkuvõtte jaanuaris 2009 ja Värvispektri 2012 võtsin kokku jaanuaris 2013. Nüüd siis kolmas ülevaade (seekord koos viidetega postitustele, kus pikemad lood tehtust ning pisike pilguheit värvide ilule ja positiivsele mõjule). 
Jaanuar – valged vallatused
Veebruar – punased paradiisiõunad
Märts – müstiline violetne
Aprill – kevadrohelised kroonid
Mai – romantiline roosa
Juuni – kollane suvesära
Juuli – sinise lummuses, 1. lugu
August – beež külgkardin
September – oranž äärepits
Oktoober – kohvpruun käterätimõmmike
November – väikesed halli-mustakirjud varesepojad (kes lendasid isetehtud tahvli äärele ja ehk tulevad peagi ka blogipäeviku lehele) 
Detsember – hõbevalge ingel käterätikleidile
Valgega alustasin ja valgega panin punkti oma selle aasta värvispektrile. Lumivalged lumehelbed heegeldasin koos inglikesega, mõeldes ikka valge värvi võlule, ilule ja muinasjutulistele tunnetele.
Oli taas hästi ilus projekt! Aitäh, triinu112!
VÄRVIKÜLLUST MÕTETESSE JA TEGUDESSE!
Lisa kommentaar