Hakkama sain! Rahul olen. 
Teiste tehtut imetlen ja mõtlen, et küll peab olema suur huvi ja palju püsivust selle alati kauni ja põneva tulemusega töö tegemiseks.
Minu esimesed lapitööd on ilusa nimega Seminole lapitehnikas. Riidepuud.
Esimene isale ja teine kaasale. Need väikeste kikilipsudega riidepuud kohe on meeste rõivastele sobivad. Kindlasti on isa suures vanaaegses riidekapis just sellele riidepuule passiv rõivaese ja kaasale õmblesin kevadel hommikumantli,
mis nüüd sai juurde samast kangast riidepuu. Ka minu kevadel õmmeldud hommikumantlil on ju oma riidepuu. 
Kuigi ma ei osalenud kahes vahvas projektis “Põnev lapitehnika” ja “Hommikumantel”, kiidan Muhvi ja Liblikut toredate ideede eest.
Riidepuu koos õpetusega leidsin ma raamatust “Täielik ja praktiline käsitöö entsüklopeedia”.
Lühidalt siiski töö käigust:
* võtsin kolm (eri värvi) atlassist paela 5×80 cm
* õmblesin paelad omavahel kokku ja siis lõikasin iga 5 cm järel ribadeks (16 kolmevärvilist riba)
* asetasin lapid nurga all nii, et nad oleksid kaldu, pöörasin iga teise lapi ümber
* tegin 2 ühepikkust lapitööd
* paremad pooled vastastikku, õmblesin ühe serva kokku (keskele väike avaus)
* pöörasin parema poole välja, katsin (juba pehme polsterdusega) riidepuu ja alumise serva õmblesin kokku käsitsi, peitpistes. Valmis.
SOOJA SEPTEMBRIT!
Lisa kommentaar