Pean ausalt tunnistama, et sokitegu käib meie peres ikka vanaviisi, ehk siis nii, nagu paar aastat tagasi oktoobris! kirjutasin.
Endiselt ajavad 5 väikest varrast, mitmevärvilised lõngakerad ja sokikudumismustrid käsitöökorvis mind segadusse ja töö alustamine tundub sõnulseletamatult keeruline. Nii et annan jälle kudumiskorvi ema kuldsetesse kätesse ja… ise ikka õmblen sokke.
Kui kaupluses täpilist kangast nägin, mõtlesin – lepatriinusokid!
Leopardimustrilist kangast oli täpselt kahe paari põlvikute jagu (ehk nelja jalakese jaoks )
Kõik lepatriinud ja leopardid püüdis pildile tütar.
Suured tänud toreda projekti eest, Isabel!
Lisa kommentaar