Kaunil Kauksi liivarannal kaasaga puhkust veetes olid mul kaasas nii laia äärega suvekübar kui pitsiline päikesevari. 
Kübara õmblesin ajakirja “easy fashion 2008/1” lõike järgi ning kaunistasin pabernööri, merikarpide ja kapronvõrguga. Kübar on kantav nii kaunistusega kui kaunistuseta, ikka nii, nagu tuju ja tahtmist on. Muidugi võib valge kübara kaunistuseks olla hoopis lilleline või mummuline siidsall, mis armsalt lehvi seotud on. 
Päikesevarju muster on ammune ilus leid internetist.
Kingitus emale:
Mulle meeldivad väga pitsilised päikesevarjud. Nii esimene, lumivalge, mille tegin aastaid tagasi iseendale. Ja siis üks kelmikas päikesekollane päevavari, mille võtan kaasa suveromantilisele piknikule minnes või lilleaasal jalutades. Ja muidugi pitskangaga kaetud päevavari, mis tehtud kingituseks.
Ühesõnaga – päikesevari on õrn, kaunis ja ülinaiselik aksessuaar, mille võiks ehk ühe koostegemise projekti raames valmis heegeldada, kududa või õmmelda (iseendale, mõnele väikesele preilile või kenale prouale)!?
Või teeks koos hoopis romantilise suvekübara?
Lähen kirjutan ka selle mõtte nüüd foorumiteemasse TK Projektid, mida tulevikus teha…
sest üleskutseid võib ikka teha ja ehk on kaaslööjaid ning mõtted saavad (koos)tegudeks.
Lisa kommentaar