PARADIISIÕUNAD VÕI KIBUVITSAMARJAD VÕI…
See oli aasta alguses, veebruarikuus, kui maad kattis lumi ja TK Värvispektrit valitses punane. Mina vaatasin siis mõtlikult või suisa pisut hajevil pilguga oma pärlikarbis olevaid suuuri punaseid pärlipalle. Ilusad, ühest küljest justkui nii küpsed, aga samas nagu veel veidi küpsemist vajavad… või aega… isegi helmekapslid ja koonused ning ehete ühendusrõngad ning konksukesed olid kuidagi segadusttekitavad.
Pärlitest kõrvarõngad said valmis, pisut erisugused ja kenakesed küll, kuid jäid oma aega ootama.
Õige tunne (või aeg) kõrvarõngaste lõplikuks valmimiseks ja kandmiseks tuli! 
Tuli suure äratundmisrõõmuga, tuli hilissuvel, roosipõõsaid ehtivate kibuvitsamarjade aegu
ning muutus lausa magusaks paradiisiõunte valmimise ajal. 
Paradiisiõunapuu leidsin teel vanematekoju, teeveerest. Ma olen niiii palju kordi sellest puukeset mööda sõitnud, kuid nii kütkestavana polnud ta mulle miskipärast kunagi varem silma jäänud. Nüüd näen teda iga kord. 
Lumest lumeni ongi aeg ehete loomisest esitluseni või valmimisest küpsemiseni. Nime võib anda neile aga vastavalt tujule ja kõrvas võib kanda neid nii kibuvitsamarjadena, paradiisiõuntena või hoopis energiapallidena. Jaa, sest punane on armastuse, tule ja jõu sümbol ning põnevuse, energia, aktiivsuse, kiiruse ja kire värv. Värv, mis omab tugevat puhastavat toimet, mõjub ergutavalt ja elustavalt ning õhutab tegudele.
ÄRATUNDMISRÕÕMU!
Vasta külaline-le Tühista vastus